Tõeline jumalaosake ehk kuidas luuakse meie maailma.

Tõeline jumalaosake

Taavi Jakobson

2014

Pilgrim Group OÜ

376 lk

Raamat räägib noorest füüsikust, dr. Kobarast, kellel raamatu alguses ei õnnestu mitte kuidagi, väljaspool teadusajakirjade ringi, avaldada mõnd teadusega seotud artiklit. Kihlveo tulemusena ning nördinuna kogu sellest n-ö pahnast, mille vastu ajakirjandus huvi tunneb, kirjutab noormees kokku fantaasia uuest, seni veel avastamata osakesest, mille ta nimetab goboniks.  Ta läheb väga hoogu ning juureldes, mida täpselt võiksid gobonid teha, jõuab  ideeni, et tegemist on osakesega, mille tulemusel toimub ajas põrgatamine ehk teisisõnu justkui rännak läbi aja ja ruumi. Täpsemalt ütleb dr. Kobar, et just goboni tõttu oleme me kõik kogenud deja vu hetki, mis siis ei olegi muud kui aja ja ruumi nihe.

Läbi erinevate juhuslike seikade läheb aga nii, et sellesse väljamõeldud osakesse hakkavad uskuma paljud.  Euroopa Liit annab goboni uurimiseks suuri summasid, USA ja Hiina sõjavägi loovad oma goboni uurimiskeskused ja loomulikult on neid, kes teevad gobonist lausa oma religiooni. Dr. Kobarast saab maailma tuntuim, kuulsaim ja hinnatuim füüsik, aga ta ise on sealjuures õnnetu ning süümepiinad söövad tal vaat et hinge seest välja. Isegi kui ta proovib seletada, kust ja kuidas gobon tegelikult alguse sai, ei usu teda enam keegi või kui isegi usutakse, siis lumepall veereb juba sellisel kiirusel, et kellelgi ei ole soovi seda peatada.

Taavi Jakobson kirjutab humoorikalt ning nii mõnigi lõik raamatust pani pikemalt mõtlema ja juurdlema meid ümbritseva maailma ning siinsete fenomenide üle.  Goboni-laadseid tooteid ja avastusi on meie ümber oi-oi kui palju. Asjad, mille algusest me midagi ei tea. Need, mis on kavala ja eduka turunduse kaudu meie ellu toodud ning mille kohta me enam ei oska ega tahagi küsimusi küsida.

Raamatul on ka teine teemaliin – dr. Kobar ja naised. Kahjuks selle teema käsitlus muutus raamatu jooksul minu jaoks järjest nõrgemaks ja nõrgemaks.  Sisemonoloogid ja vestlused tegelaskujude vahel hakkasid venima. Samas,  raamatu lõpuks saab vägagi konkreetsed vastused selle kohta, mis ühest või teisest inimesest saanud on.

Õhku jääb vaid küsimus, mis sai dr. Kobarast? Ma loodan, et ta ilmub välja mõne Taavi Jakobsoni järgmise raamatu kaante vahel, sest „Tõeline jumalaosake“ on igati lugemist väärt raamat ja autor tabab suurepäraselt meid ümbritseva maailma teatavat jaburust ja meie endi poolt loodud absurdsust. 

Sadakond lehekülge raamatust on loetavad sellel lingil: https://docs.google.com/file/d/0Bx9UzDl551hmVEV4OXBmT0hIN28/edit?pli=1

Klassikokkutulek Kassaris

Klassikokkutulek Kassaris

Helju Pets

Kirjastus Tänapäev

2014, 256 lk

Minu meelest on autor olnud väga julge, valides oma raamatu teemaks klassikokkutuleku. Kui kõhedaks võtab seest, kui e-posti või Facebooki saabub ootamatult teade, et keegi aktiivne klassikaaslane on korraldamas klassikokkutulekut? Kui paljud mõtlevad esimese mõttena, et jätan minemata? Vanade koolikaaslastega kohtumine peidab endas paljude jaoks üsna keerulisi psühholoogilisi momente. Kõik need mälestused, nii hea kui halvad. Tagasiminek selle inimese juurde, kes me enam ei ole. Ei ole seniks, kuni jõuame klassikokkutulekule. Kui paljud suudavad seal jääda iseendiks ja kui paljud võtavad vana rolli tahtlikult või tahtmatult kasutusele?

Õnneks ei ole Helju Petsi raamat nii sügavalt psühholoogiline. On üsna mõnus ja lihtne lugemine. Hiiumaal, Kassaris, saavad üle neljakümne kolme aasta taas kokku endised klassikaaslased. Kelle elu kuidas on kulgenud. Kes on leidnud õnne ja armastuse aga kes veel otsib? Kelle pereelu on korras ja kes elab oma kaasaga koos vaid harjumusest? Kellel milline amet pidada, kes kus reisinud ja kes ei ole üldse julgenud reisida. Üsna humoorikal on lahendatud ühe raamatukoguhoidjast vanapiiga eneseleidmine nende väheste Kassaris veedetud päevade jooksul. 

Raamatust leiab kõike - naeru ja nuttu, huumorit ja tõsiseid arutelusid, üllatuskülalisi ja üllatuslikke lõppe.

Raamat jõudis ka Tänapäeva kirjastuse romaanivõistlusel kolme äramärgitud töö hulka.