Tõeline jumalaosake ehk kuidas luuakse meie maailma.
Tõeline jumalaosake
Taavi Jakobson
2014
Pilgrim Group OÜ
376 lk
Raamat räägib noorest füüsikust, dr. Kobarast, kellel
raamatu alguses ei õnnestu mitte kuidagi, väljaspool teadusajakirjade ringi,
avaldada mõnd teadusega seotud artiklit. Kihlveo tulemusena ning nördinuna kogu
sellest n-ö pahnast, mille vastu ajakirjandus huvi tunneb, kirjutab noormees
kokku fantaasia uuest, seni veel avastamata osakesest, mille ta nimetab
goboniks. Ta läheb väga hoogu ning
juureldes, mida täpselt võiksid gobonid teha, jõuab ideeni, et tegemist on osakesega, mille
tulemusel toimub ajas põrgatamine ehk teisisõnu justkui rännak läbi aja ja
ruumi. Täpsemalt ütleb dr. Kobar, et just goboni tõttu oleme me kõik kogenud deja vu hetki, mis siis ei olegi muud
kui aja ja ruumi nihe.
Läbi erinevate juhuslike seikade läheb aga nii, et sellesse
väljamõeldud osakesse hakkavad uskuma paljud.
Euroopa Liit annab goboni uurimiseks suuri summasid, USA ja Hiina
sõjavägi loovad oma goboni uurimiskeskused ja loomulikult on neid, kes teevad
gobonist lausa oma religiooni. Dr. Kobarast saab maailma tuntuim, kuulsaim ja
hinnatuim füüsik, aga ta ise on sealjuures õnnetu ning süümepiinad söövad tal
vaat et hinge seest välja. Isegi kui ta proovib seletada, kust ja kuidas gobon
tegelikult alguse sai, ei usu teda enam keegi või kui isegi usutakse, siis
lumepall veereb juba sellisel kiirusel, et kellelgi ei ole soovi seda peatada.
Taavi Jakobson kirjutab humoorikalt ning nii mõnigi lõik
raamatust pani pikemalt mõtlema ja juurdlema meid ümbritseva maailma ning siinsete
fenomenide üle. Goboni-laadseid tooteid
ja avastusi on meie ümber oi-oi kui palju. Asjad, mille algusest me midagi ei
tea. Need, mis on kavala ja eduka turunduse kaudu meie ellu toodud ning mille
kohta me enam ei oska ega tahagi küsimusi küsida.
Raamatul on ka teine teemaliin – dr. Kobar ja naised.
Kahjuks selle teema käsitlus muutus raamatu jooksul minu jaoks järjest
nõrgemaks ja nõrgemaks. Sisemonoloogid
ja vestlused tegelaskujude vahel hakkasid venima. Samas, raamatu lõpuks saab vägagi konkreetsed
vastused selle kohta, mis ühest või teisest inimesest saanud on.
Õhku jääb vaid küsimus, mis sai dr. Kobarast? Ma loodan, et
ta ilmub välja mõne Taavi Jakobsoni järgmise raamatu kaante vahel, sest
„Tõeline jumalaosake“ on igati lugemist väärt raamat ja autor tabab suurepäraselt
meid ümbritseva maailma teatavat jaburust ja meie endi poolt loodud absurdsust.
Sadakond lehekülge raamatust on loetavad sellel lingil: https://docs.google.com/file/d/0Bx9UzDl551hmVEV4OXBmT0hIN28/edit?pli=1
